Kohtumõisjate (14): Km 3:1-6 - Milleks meile kurjad naabrid?
Автор: Joosep Tammo
Загружено: 2026-01-07
Просмотров: 119
Описание:
Hea sõber, oleme taas vaatlemas Kohtumõistjate raamatu vaimulikku sõnumit.
Seekord siis Km 3:1-6
"Ja need on rahvad, keda Issand alles jättis, et nende läbi katsuda Iisraeli, kõiki neid, kes ei tundnud ühtegi Kaanani sõda,2 ainult selleks, et Iisraeli laste sugupõlved teaksid, et tema õpetab neid sõdima, nimelt neid, kes seda varem ei osanud:3 viis vilistite vürsti ja kõik kaananlased, siidonlased ja hiivlased, kes elasid Liibanoni mäestikus Baal-Hermoni mäest kuni Hamati teelahkmeni.4 Need jäid, et nende läbi katsuda Iisraeli, et teada saada, kas nad tahavad kuulda Issanda käske, mis ta Moosese läbi oli andnud nende vanemaile.5 Iisraeli lapsed elasid siis kaananlaste, hettide, emorlaste, perislaste, hiivlaste ja jebuuslaste keskel,6 võtsid nende tütreid enestele naisteks ja andsid oma tütreid nende poegadele ning teenisid nende jumalaid. " Aamen.
Oleme juba eelnevates käsitlustes rääkinud nn. rahvaste "jäägist", keda Jumal jättis maale, mille Iisrael oli vallutanud. Tahtmatult küsime: miks jättis Jumal kiusatused ja vaenlased oma rahva keskele. Ta oleks võinud ju anda esimese põlvkonna võitlejatele nii palju innukust, et maa puhtaks pühkida.
See ei ole ainult mineviku küsimus. Me küsime tänagi: miks on meie elus raskusi, mis ei näi kuidagi kaduvat?
Me kuulsime ühemõtteliselt, et Jumal jättis need rahvad alles, et Iisraeli proovile panna.
Kuuldud sõnas esitati meile kaks kaks peamist põhjust, miks Jumal vaenlased alles jätsid:
1. Et õpetada uut põlvkonda sõdima. - Uus põlvkond ei olnud näinud ühtegi Kaanani sõda. Kuid Jumala eesmärk oli õpetada oma rahvast ennast kaitsma ja võitlema. Niisiis antud õnnistuse, tõotatud maa eest tuli õppida võitlema.
2. Teine põhjus: Jumal tahtis näha, kas nad ikka kuuletuvad Ta käskudele, mis anti Moosese poolt.
Oleme sinuga rahumeelses keskonnas üles kasvanud. Teame, et Jumal soovib oma rahvale rahu, aga ta jätab meid samas ka olukorda, kus peame õppima sõdima. Selles paradoksaalses situatsioonis peitub sügav vaimne õppetund.
Mugavus on elava usu vaenlane. Kui kõik meie elus läheb liiga lihtsalt ja libedalt, unustame me sageli oma sõltuvuse Jumalast. Edu ei kõrvalda meie südames varjatult pesitsevat trduudusetust. - Kui kõik läheb suurepäraselt, ei õpi me kunagi Jumalat ka keset raskusi ja vastupanu usaldama.
Jumal asetab oma rahva aeg-ajalt ka keset katsumusi, et saavutada pühi eesmärke meie elus. Niisiis meie ees on valik: kas vaikselt muganduda ümbritsevate oludega või võidelda ja vaimulikult kasvada.
Vaenlased, olgu nendeks siis vilistid, kaananlased või siidonlased, on tegelikult nagu vaimse treeningu jõusaali riistvara. Ilma takistuste ja raskusteta lihased ei kasva, ilma vaimse võitluseta ei kasva ka usk.
Mõtle, kes on sinu "vilistid"? Võib-olla nad ei ole sinu elus selleks, et sind hävitada, vaid selleks, et sa õpiksid palvetama, Jumala sõnale toetuma ja vaimselt "sõdima". Ära unusta, et "Meil ei tule ju võidelda inimestega, vaid meelevaldade ja võimudega, selle pimeduse maailma valitsejatega, kurjade taevaaluste vaimudega." Ef 6:12 Igale vaimsele võitlusele vastavad ka teatud maised kiusatused. Nimetaksin kolme levinumat:
1) Krooniline ebakindlus oma kutsumuses. Sellele lisandub pidev tunne, et ma ei ole selleks või teiseks asjaks elus piisavalt küps.
2) Konfiktid mõne lähedase inimesega, mis kurnavad meie vaimu.
3) Ja lõpuks halvad harjumused. Mõtetu skrollimine sotsiaalmeedias. Tühised ajaviited. Jne.
Paraku näitab Kohtumõistjate 3:5-6 ka kurbi arenguid. Selleasemel, et jääda oma kutsumusele kindlaks, kohandus Jumala rahvas eluga vaenlaste keskel. Nad andsid oma tütreid neile naisteks ja võtsid nende tütreid endile... Ning hakkasid teenima nende jumalaid.
See on hoiatav näide "hiilivast kompromissist". See kompromiss ei juhtunud üleöö. See algas heanaaberlikest suhetest, jätkus sõprusega ja lõppes ebajumalateenistusega.
Kuid see kompromiss ei alga pulmalauast, see ei ole seotud alati sotsiaalse kohandumisega. See võib olla ka intellektuaalne. Selleasemel, et nõupidamistel või vestlustes selgelt oma põhimõtteid väljendada, eelistame vaikimist või kaasa noogutamist. Me puutume selliste kompromissidega kokku ka sotsiaalmeedias, kui laigime isikuid ja seisukohti, millega me tegelikult nõus ei ole, kuid me teeme seda siiski, et antud gruppi kuuluda.
Jumal ootab oma rahvalt sõnakuulelikkust, selget opositsiooni igasuguse patu suhtes. Me peaksime olema Talle eraldatud püha rahvas.
Kuuldud sõna tuletab meile meelde, et proovilepanekud on osa Jumala plaanist, osa meie vaimsest kasvust ja küpsusest. Kuid samas hoiatab see sõna meid ka mugavuse ja ohtlike kompromisside eest.
Niisiis, kui tunned oma elus neil päevil raskusi, siis ära ütle kohe. "Jumal, võta need ära!", vaid palu: "Issand, mida Sa tahad, et ma selles olukorras õpiksin? Kuidas ma saan selles olukorras Sulle ustavaks jääda?"
Järgmisel korral räägime esimesest kohtumõistjast Otnielist.
#Kohtumõistjad #naabrid #kompromiss #võitlus #ustavus #jumal
@JoosepTammo
Повторяем попытку...
Доступные форматы для скачивания:
Скачать видео
-
Информация по загрузке: