Pühadus - kauge unelm või argine reaalsus?

Описание: Milline pilt sul silme ette tõuseb, kui kuuled sõna "püha"? Kas see on salapärane vaikus mõnes vanas kirikus, kus kardad isegi hingata? Või tunned pühaduse tunnet metsas põlispuude kohinas?
Meie kultuuris on pühadus midagi harva ja kättesaamatut. Me seostame seda üksildaste pühakutega, kes on maailma eraldunud või ruumide ja aegadega, mis on kuidagi erakordsed ja ülevad.
Täna püüame leida läbi ajaloo ja elu radu ja märke, mis tooksid meid pühaduse tähenduse parema mõistmiseni.

Selleks, et mõista kuhu me jõuda tahame, peaksime vaatama, kust me tuleme. Nii Piiblis kui ka meie oma soome-ugri pärimuses ei tähenda püha algselt mitte moraalset headust, vaid eraldatust.
Vanas Testamendis on heebreakeelne sõna GADOŠ seotud tähendusega "lõikama" või "eraldama". Jumal on püha, sest Ta on täiesti teistsugune. Ta on kõigest maisest eraldatud, kuid samas ka ootamatutes sündmustes või paikades kohatav. Selline pühadus on nagu tuli, mis annab küll soojust ja elu, aga
kui sa lähed sellele liiga lähedale, on see ohtlik ja põletav. Põleva põõsa loos me näeme, kuidas see tuli ahvatleb Moosest lähenema, kuid samas täidab teda ka hirmu ja aukartusega.

Huvitaval kombel on olnud meie esivanemate tunnetus pühadusest väga sarnane. Ka meie sõna pühä tähistab algselt piiri ja keeldu läheneda. Mõelgem hiitele ja pühadele allikatele. Need olid enamasti paigad, kus kehtisid ranged reeglid. Hiies ei tohtinud oksa murda ega vanduda. Need paigad olid ümbritsetud piiriga inimeste ja vaimude maailma vahel.
Nii võiks öelda, et alul on pühadus, midagi mis on taraga või aiaga ümbritsetud. Taraks võivad olla ka selles paigas kehtivad käsud ja keelud. See on argielust välja lõigatud ja kaitstud ala.

Kuid Uues Testamendis märkame midagi revolutsioonilist. Jeesus toob pühaduse templimüüride vahelt välja, otse inimeste südamesse.
Jeesus ei räägi enam pühadusest kui millestki, mida saab pesemata kätega määrida. Ta ütles: "Õndsad on puhtad südamelt, sest nemad saavad näha Jumalat". Väline eraldatus ja selle rõhutamiseks loodud rituaalid ja kombed asenduvad sisemise hoiakuga.
Nii märkamegi suurt erinevust. Kui vanas maailmas, pidi püha hoiduma eemale rüvedast, et mitte määrduda, siis Jeesus, keda hüütakse "Jumala pühaks" toimib vastupidiselt. Ta puudutab pidalitõbiseid ja sööb koos patustega. Tagajärg on see, et ta ei nakatu, vaid pidalitõbised tervenevad ning patuste elu muutub.

Ometi ei tohi unustada, et Jeesuse avalikule tegevusele eelneb 40 päeva kõrbes, kus saatan teda kiusab. Sellele lisanduvad intensiivsed õhtused ja hommikused palveajad, kus ta viibib oma Taevase Isaga erilises läheduses. Niisiis pühadus millega ta astub keset argipäeva on kantud sisemises vaikuses kogutud energiast.

See ongi kristliku pühaduse suur erinevus muistse maailma omast: pühadus ei tähenda enam ainult isolatsiooni, vaid tervendavat kohalolu.
Apostlid hakkasid nimetama kõiki kristlasi "pühadeks". Seda mitte sellepärast, et nad olid täiuslikud, vaid sellepärast, et nad olid Jumala poolt välja valitud ja eraldatud, et kanda seda tervendavat pühadust maailma.
...

Aga kuidas on ikkagi lugu 21.sajandil, kus pühadus näib kaduvat argimelu laineisse?
Kuidas säilitada pühadust argielu digitaalses müras?
20.sajandi üks suurimaid katoliiklikke teolooge Karl Rahner ütles prohvetlikult: "Tuleviku kristlane on kas müstik, see tähendab keegi, kes midagi on kogenud, või teda ei ole enam üldse."

Rahner rääkis "igapäeva elu müstikast" (Müstik des Alltags). See tähendab, et pühadust ei tuleks otsida kloostri üksindusse põgenedes, vaid see on peidetud halli argipäeva. Kui sa oled oma töös aus, vastutustundlik, kui sa armastad oma lähedasi ja andestad neile, ootamata selle peale aplausi, kohtad sa Jumalaga.
Rahner leiab, et me ei peaks imiteerima keskaegseid erakuid, vaid avastama pühaduse inimväärikuses ja looduses, sest igatsus mingi puutumatu ja rüvetamatu väärtuse järele elab iga inimese hinges.

Probleem on aga selles, et pühaduse vägi kipub argipäevas kuidagi lahustuma. See on nagu vooluleke.
Niisiis selleks, et liikuda väliselt sisemisele, on vaja endalt küsida: Mis on minu elus need väärtused, millel pole hinda, mida sa mingi hinna eest ei müüks?
Ja millisel koht nende väärtuste hulgas on Jumalal? Kas sa oled ka siin pideva enese optimeerimise surve all? Või oled sa süüdatud sedavõrd Jumala ligiolust ja armastusest, et kannad seda soojust ja pühadust eneselegi teadmata ümbritsevasse maailma, oma perekonda ja kolleegide keskele? ...

Sa ei pea pühadust otsima tingimata kaugetelt mägedelt ja maadelt. See on leitav ka köögilaua ääres perega süües ja töökohal kolleegidega suheldes. Ole sina see, kes kannab Jumalast antud "nakkavat" headust ja valgust sinna, kus sa oled. Me kõik oleme kutsutud pühadusele.

#pühadus #ruum #aeg #piirid #Jumal #argipäev
@Joosep Tammo