Martin Helme: Kui jõuorganid otsustavad sõja alustamise üle Venemaaga, siis milleks meile valitsus?

Описание: Kolmapäevases Riigikogu infotunnis küsis EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme peaminister Kristen Michalilt, et kes andis käsu operatsiooniks tankeri Jaguari hõivamiseks ja sai peaministerilt vastuseks kuulda hämamist.

Martin Helme: “Eelmisel nädalal manööverdas Eesti ennast ise sõjaolukorra piiri peale Venemaaga. Ilmselt omaenda stratcom’i deliirsetest jutupunktidest joovastunud ametnikud ja poliitikud, andmata aru sellest, mis on kaalul, alustasid operatsiooni, mille tulemuseks oli see, et Eesti oleks ise alustanud sõda Venemaaga – ja meie enda territooriumil. Sellisel sündmuste kulul on Eestile katastroofilised tagajärjed. Ma tean küll, et Michal ütles meile siin paar nädalat tagasi, et tema suudab selle kõigega elada, aga ma arvan, et kümned tuhanded inimesed ei ela seda üle. Ja Eesti riik ka mitte.

Meie ametlikus retoorikas on aastakümneid olnud selline loosung, et me ei ole mitte kunagi üksi. Ainult selles olukorras, Vene varilaevastiku murdma minemises, me olime üksinda. See laev läbis, minu andmetel tuli Suessist, läks mööda Kreekast, kellel on sanktsioonid, läks mööda Itaaliast, läks mööda Prantsusmaast, Hispaaniast, Gibraltarist, kus on Briti asuala, eksole, ja siis Inglise kanalist. Ükski neist riikidest ei takistanud seda laeva, ei läinud Vene varilaevastikku takistama ja murdma ja tükeldama. Siis sisenes see Taani väinadesse, siis Rootsist sõitis mööda, Soomest, ja alles siis, kui hakkas jõudma Vene rannikuvete lähedale, siis suurriik Eesti, impeerium Eesti läks seda olukorda lahendama. Ja loomulikult tegi seda, nii nagu Michali ja Reformierakonna juhtimisel riigis kõike tehakse – käpardlikult ja katastroofiliselt halvasti.

Ükski neist riikidest, millel päriselt lahinguvõimeline merevägi ja päriselt lahinguvõimeline õhuvägi, ei sekkunud selle laeva teekonda. Aga Eesti otsustas sekkuda ja, nagu öeldud, läbi kukkunult. Mina tahan teada lihtsalt – ärme muudesse asjadesse siin mine –, kes vastutab? Kes andis korralduse? Kes kooskõlastas? Kes vastutab?”

Teise küsimusena lisas Martin Helme: “Ma küsisin üsna lihtsa küsimuse ja pikalt-pikalt tuli mullikesi ja propagandat. Mina ei naeruväärista Eesti mereväge ega Eesti kaitseväge, mul on olnud vaidlusi Eesti kaitseväe juhtimise ja poliitiliste otsuste üle ja see kriitika on alati olnud poliitiliste otsuste üle või selle üle, kui sekkutakse poliitikasse kaitsevägede juhataja poolt, aga mida me nägime eelmisel nädalal, oli meie võimetus. Nii nagu Eesti riik kukkus läbi tsiviilkaitsehäiresüsteemi testimisel, kukkus ta läbi ka selle laeva peatamisel. See oli häbiväärne läbikukkumine, aga ma isegi seda ei küsinud.

Mina ei teinud kedagi siin maha, ma küsisin, kes vastutab selle eest, et Eesti oma sammudega oli millimeetri kaugusel Eesti pinnal või Eesti õhuruumis või Eesti vetes sõjategevuse puhkemisest Venemaaga. Oma sammude tagajärjel! Ja teie vastus on see, et PPA ja merevägi tegelesid sellega. Mingid inimesed toimetasid ja kuskil keegi … Ma tegelikult ausalt öeldes pisut isegi püüan nagu koguda, et mis mõttes?! Te olete peaminister! Kõrval istub kaitseminister. Ja te tulete meile rääkima, et te ei tea mitte midagi. Mingid piirivalve laevad otsustasid sõtta minna Venemaaga ja te ei tea mitte midagi või?

Teid ei kaasatud, teilt ei küsitud kooskõlastust või nõusolekut. Aga mida te teete seal ametis? Astu tagasi! Pange amet maha, te ei ole ju võimelised riigi saatusest mitte mingit vastutust kandma sellisel juhul. Kui tõesti on nii, nagu praegu tuleb välja vastusest, et merevägi ja piirivalve ise otsustavad alustada sõda Venemaaga, siis milleks meile üldse valitsus? Minge minema! Anname siis Belitševile või ma ei tea, kellele, mõnele mereväe võllile selle riigi juhtimise üle. Minge minema sealt ametist, kui te ise ei olnud selle otsustamise juures! Ma küsin uuesti: kas te olite või ei olnud siis selle otsustamise juures?”

Küsimust pidi kordama ka Varro Vooglaid: “Te heitsite minu kolleegile ja pinginaabrile ette pikka emotsionaalset tiraadi ja selleks, et te ei saaks minu suunas teha sedasama etteheidet, ma küsin teilt väga rahulikult, väga mitte-emotsionaalselt ja väga konkreetselt ja väga lihtsa küsimuse. Kuulake hoolega, pange kirja!

Kes nimeliselt langetas otsuse see operatsioon ellu viia? Kes nimeliselt langetas otsuse see operatsioon ellu viia?

Ja lisaks sellele, mis on seotud selle küsimusega: kas operatsioon oli valitsusega, see tähendab peaministriga või kaitseministriga kooskõlastatud eelnevalt ja nende poolt heaks kiidetud või mitte?

Ehk, veel kord, kes nimeliselt langetas otsuse see operatsioon ellu viia ja kas operatsioon oli valitsusega kooskõlastatud eelnevalt ja ka heaks kiidetud?

Ma loodan, et ma rohkem ei pea kordama. Emotsionaalne ei ole, pikka tiraadi ei ole. Lihtne, konkreetne küsimus. Palun selget, lihtsat, konkreetset vastust!”

Üks moment tuli Kristen Michali jutust siiski välja: “Korralduse annab Kaitseväe peastaabi ülem Kaitseväe juhataja nimel ja tegevused olid kooskõlas teiste asjasse puutuvate riigiasutustega.”